Arstid ja muud loomad.

Niinii, pidin täna Tartu Linna Polikliinikusse minema, jõuan siis kohale ära ja viskan saatekirja letti ja registratuurist tuleb vastus. Õu mv Sa teed siin, ellasime ju, et arst haige. Hakkasin seletama, et nojah, ma ei saanud vastu võtta ja hui helistan tagasi mingile tavatelefonile. Regristatuuri tšikk oli lihtsalt, nojah gg, paneme reedeks uue aja, endal samuti tuju kohe nullis, no nagu WTF? Helistanud uuesti siis. A ja, maksin parkimise eest ka 1 euro ja lõppkokkuvõttes poleks olnud vaja makstagi. Jälle 1 euro tühja. Maha visatud. No sitta kah, raha on odav. A, jeejee homme 17.20 Ülikooli staadionile jooksma, kindlasti võidan.

Hahahah

Jõu, ega ei oskagi nagu midagi erilist kirjutada. Kõik tundub olevat kadunud pärast sellist pikka vahet. Sündmusi on nagu sitaks olnud vahepeale aga kuradi jama, mvtv on ära ununenud. Just ennist tuli meelde ja no kohe tuleb post ka ära lükata. Sest, et fännid on tüdinenud ootamast. A oih, meil polegi vist neid enam. Aga enda lõbuks on ka huvitav kirjutada. Põhimõtteliselt räägiks siis mm, üle-eelmisest laupäevast. Tollel õhtul sai käidud klubi nimega Ahjus. Üsnagi vabastav kogemus oli, sest nii purjus pole ikka pikka aega olnud. Kaas clubberiteks olid Mirko, Kevin, Heiki, Erko ja Henri. Me kolmekesi jõudsime enne Semilarskit ja neid, ning ootasime siis lauataga istudes neid. Ise samal ajal lahendades rummikokse ja igati tarka mehe juttu ajades. Järsku tuli aeg, kui tuli sisse tahtmine tantsu lüüa. Aga kuna me tantsime kainepeaga nii hästi, pidime võtma enne 2 purjustavat rummikoksi, et teisi mitte häbisse jätta ja purjuspeaga samamoodi tantsida, vahest isegi halvemini, kui teised mehed seal. Pärast oleks muidu järsku tüliks ka veel läinud. Jajaaa, selleks ajaks kui teine koks otsa sai, leidsime enda hulgast ka uued isendid : Kevin ja Henri ( Erko tuli hiljem, tal oli tegemist kuskil pargis). Kohe tuli seada sammud tantsuplatsile. Kuigi me tantsisime ainult omas ringis ei tähenda, et üritus poleks olnud totally straight. Ei seda mitte. Heikil küll tiksusid mõtted naiste poole, aga me maandasime ta tungi alkoholi laksuga. Shote sai mõnusalt tehtud ja Mirkole väga ei istunud see. Ma ei ole elusees näinud ühtegi inimest niimoodi kettimas, nagu Mirko. Ei, asi ei olnud hull, vaid ta seisis nagu sõjaväelased seisavad valves ja lihtsalt rageis. Kusjuures, ta isegi ei kallutanud pead ettepoole. WIN for him. Jap, tuli aeg, kui klubi pandi kinni ja Mirkol oli loomulikult järsku hull jututuju ja ta ei tahtnud välja tulla, seega ootasin neid üksinda õues, kuna kõik teised qttid üritasid Mirkot välja peilida. Mis neil ei õnnestunud ja lõpuks pidid siiski jõudu kasutama. Noh ,eks seal ees sai ka oma jagu nalja aga väga hästi ei mäletagi. Läksime siis City ette, kuna seal pidi mingi teema olema ja noh, väga ässitaja pole aga verd oleks tahtnud näha seega läksin ka platsi. Aga minu kahjuks polnud seal mitte kui midagi, kõik oli rahulik. Mirko ja Heiki jõudsid ka järele, tegime kiired burksid ja taksosse. Kivilinna poe taha parklasse palun. Jõudsime kohale, tuli meelde, et oppa, mul ratas Mirko juures, vaja kindlasti koju sõita. Üks kõige hullemaid kodu matk oli see. Ühekorra oleks vist isegi auto alla jäänud, aga ega ma tol hetkel õieti aru ei saanud, kas see oli auto või mul oli lihtsalt nii suur hoog sees, et tänavalatern meenutas autotuld mulle. Aga mure sai murtud sellega, kui külg ette ja kiire stop. Jätkasin koduteed. Kodus oli nii hea ja tore, kedagi ei olnud. Õues läks juba vaikselt valgeks. Läksin magama. Hommikul esimese asjana kööki minnes, avastasin, et ohoo, üks võileib on külmiku ukse küljes. Müstiline, kuid kiiresti otsad kokku viies taipasin : Kõht oli tühi ja otsustasin, et teen kiire early morning snacki. Võtsin siis neli saia viilu ja või külmikust. Asjatasin ja järsku tuli meelde, et vorsti on ka vaja. Sai käes, avasin sama käega külmiku ukse ja sinna see sai jäigi. Aga toitu raisata ei tohi, seega sõin hommikul esimese ja viimase asjana selle ära. No jaa, pool pühapäeva olin konditsoonist jumala väljas, purjus küll polnud aga autot juhtida ei oleks saanud.

Nüüd hakkan raamatut lugema, mingi 20 lk-d veel ja siis asi vask. Rohkem ei jõua, niigi sitaks õpitud juba.

Lõpp on lähedal.

Tsauks, Mvtv sünnipäevast saadik jumala kaine olnud. Pole pruukinud tilkagi alkoholi. Reedel sai Jane sünnipäeva tähistatud ja kainelt, muidugi mõni vend arvab, et see on võimatu aga ma ületasin end ja kõvasti kohe. Kella 3 öösel olin kaine ja siis läksin unne ära. Sünts oli igati norm ja asjakohane, süüa sai nii palju, et kõht oli alevalus ja kainetrooli sai ka kenasti mängitud. Erinevalt Priidust ja Gintust, kes olid päris purjus ja ei suutnud ära otsustada, kummale poole minna, kas paremale või vasakule ja, jõu, ei viitsi midagi erilist kirjutada seega ns, pisike post, laupäeval on maimiiting ja Romaniga peaks kordama Dancefesti, mida eelmine aasta tegime aga seekord paremini. Olge tublid ja ilusaid päikselisi päevi ja mõnusaid rante teie kehadel. Lõpp on lähedal ja varsti suvi. Polegi kaua vaja enam piinelda

Happy birthday what the cunt television !

Ärkan hommikul üles, kass magab mul süles, käed teki peal mõtlen, et tuleb aleea päev. Voodist tõustes, märkan koheselt, et miski on teisiti, nimelt Hennessey pudel laual, kõrval konjaki klaas ja topsike jääga. Egas midagi, kiirelt paar roundi ja esimestesse tundidesse ei jõudnud. Korra tekkis küll mõte, et huvitav-huvitav, kes sellise toreda üllatuse jättis? Pikalt arutasin endamisi ja jõudsin järeldusele, et sitta kah, lahe oli. Hakkasin kooli poole samme sättima ja uksest välja astutud, märkan, kuidas maja ette suurelt murule põletatud : Palju õnne MvTv! Eluilus,teistel valus, kõndisin pisar silmis kooli poole, endaga marurahul ja kekasse ajama. Koolis tuli tohutult õnnesoove ! Tegelt eriti mitte. Kolm inimest, kes jagavad sünnipäeva meiega, on tohutult õnnelikud inimesed ja meil on nende üle väga hea meel ja soovime suurepärast sünnipäeva, rohkelt õnne ja poistele palju-palju naisi ja Janele lihtsalt mehi, keda ta tahab.

Põhimõte on siiski, et mvtv esimese aasta sünnipäeva ei toimu kohe, sest poiss on veel noor ja esimesed pitsid võtmata. Pigem me ootame paar kuud ja peame peo maha siis, kui meie kõige noorem midavittu reporter 18 saab.

Õnne ja jaksu sünnipäevalistele, ise jätkan Hennessey lahendamisega ja tõmban sigareid, lihtsalt nii ull ärivend.

HUI?!

Täna koolis olles helistas mulle tundmatu number, nimelt oli teiselpool toru president Ilves. Olin väga üllatunud, küsisin kohe, et mis teda vaevab või miks ta mulle ellab.Kutt vastas,et soovib PALJU PALJU ÕNNE MIDAVITTUTELEKALE ühe aastaseks saamis puhul, vastasin tänks , rääkisime juttu kuda läheb jne ja kutt soovis minuga õhtul Ülejõebaaris kanget Waltrit libistada mõeldud-tehtud. Saime kokku viskasime high 5 hakkasime kummutama, rääkisime maad ja ilmad läbi selle väikse õhtuga, kuid tema peamine küsimus oli, kas tema saab meie blogiga liituda. Vastasin kiiresti talle no cmoon milles küffel, kohe kindlasti MITTE, kallis semu. Pärast seda mõned kangemad Bockid enne ära minekut ja asi klaar.

Aga jah, PALJU ÕNNE MVTV, Palju naisi keda lõhkuda, palju waltrit ja palju nikku!

Muideks me pole täna ainukesed sünnipäevalapsed, meie sünnikuupäeva on ahvinud veel Mihkel "Docias", Jane "Shoxikiisu" ja Tero, Palju õnne ka neile!FUCK YEAH LÕHKUGE NAISI!

Mida vittu?

Tervist!
Ilmselt olete täna kõik tähele pannud, et iga maja ees on heisatud Eesti riigilipp ning kindlasti jõuate ka märgata seda, et teie isa ei joo õhtul teleka ees vedeledes Saku Originaali, vaid keerab pidulikult korgi maha 7,000 dollariselt Delamain Le Voyage'i konjakilt, mida ta viimased 5 aastat on pidulikuks sündmuseks hoidnud.
Võin kihla vedada, et päeva lõpuks vaevab teid enamusi küsimus "Mis on sellise pidulikkuse põhjuseks?" ning ainult kõige teravamad pliaatsid suudavad selle läbi ampsata.
Nimelt, lugupeetud daamid ja härrad, viimased järele jäänud blogilugejad ning panda karud, kallid Eesti ja kogu maailma inimesed, täna, 5'dal mail, sai MIDAVITTU TELEFISIOON ÜHE AASTASEKS!!!
Möödunud aasta jooksul on kurgust alla valatud lugematul arvul Waltereid ning huule alt on läbi käinud tuhandeid Frosti patju. Tõsiasi on ka see, et meie "crew" pole enam nii sagedasti üheskoos, kui ta oli seda varem ning ka lugejate arv on kõvasti vähenenud. Samas on see mõistetav, sest kui keegi midagi ei kirjuta, ei ole ka midagi lugeda. Jääb vaid loota, et saame eesootaval suvel taas koos olla sama tihedalt, kui seda on 13 aastase tüdruku vagiina ning tore oleks, kui ka blogi uuesti veidi tuure koguks.
2011 on minu jaoks seni möödunud küllatki joogiselt ja teatri rohkelt ning ilmselt muutub see veel joogisemaks, sest alaka iga on järele jäänud kõigest kuu aega. Niiet 4'l juunil on MVTV offically 18+.
Igaljuhul kui igavus tapab ja hommikukohvi juues pole midagi tarka teha, siis tsekkige ikka MIDAVITTU TELEFISIOONI nagu te seda vanadel headel aegadel tegite, sest mina ja Urki ei pane veel kindlasti ametit maha ning lubame tihedamalt miskit lugemiseks pakkuda ja loodan, et seda teevad teisedki.
Olgu nii, ma siirdun nüüd tagasi pere keskele tähtpäeva tähistama, olge siis mõnusad ja coolid, peace yo!

Suvi 2010:

Omal sama, vapsee meelest läind aga normaalne ots batutis käind kivi ja olliga ja looda, et varsti oleme jällegi kõik koos as before it.
Muidu siis nagu ikka Batutt - tuttid- nottid

teh fuck?!

Olin vahepeal blogi vbsjee ära unustanud ja vaatasin, et ka teised on seda teed järginud. Egas midagi , tuleb hakata kirjutama uuesti. Eriti nüüd, kus suvi läheneb ja ilmad lähevad nii mõnusalt soojaks. Eks ta nii ole nagu ta nüüd on. Võtame siis algusest, vnoh, kes seda enam mäletab, kus see algus oli.
Mvtv sai alguse mingist panksi möllust, kus Tassa kettis ja meie olime selle üle ale uhked. Siiamaani oleme. Ja nii siis see stardipauk käiski. Alguses oli peaaegu 10 mõtet, kuidas teha jne aga lõpuks jäi üks peale ja otsustasime kergema tee kasuks : ahvime teisi ja lükkame oma blogi keskkonna üles. Samas tahaks tänada teisi, Suema ja Naljakool, et te olemas olete ja niimoodi jändate, ega muidu poleks meil vast seda mõtet üldse tulnudki. A ja, te mõlemad meeldite meile väga.
Sai siis esimesed postid tehtud ja asi hakkas liikuma. Alguses olid kõik ülisillas ja muud, kuid kahjuks pika peale hakkas asi vaikuma. Ma arvan, et asi polnud nii väga viitsimises vaid selles, et Mvtv poisid pole just kõige rikkamad ega teravamad pliiatsid. Raha tõttu jäi kindlasti palju pidusid vahele ja kuna niisama paska keerutada oli ka geikas otsustasime igaüks oma mõtetes foldida paar kätt. Aga meie elud veeresid vaikselt edasi ja kuhu me oleme jõudnud ? Ikka samasugused ambaalid. Kristjan on siiamaani väga õllemaias poiss, meile rommiga meeldib ka õlu. Oliver, kes on "tohutult suure" panuse blogisse pannud on siiamaani samasugune pohhuist nagu enne. Muide, kolmekesi, Oll, Romm, mina, leidsime ühe uue atraktsiooni, mis meie rahakotte korralikult laastab. Vähemalt minu oma vahest. Batuudikeskus. Roma on seal juba vana kala, teeb igast trikke. Mubla ka on tšill ja hüppab niisama ägedasti kui Romm. A mina, mina võtsin pisikese pausi pärast kaela peale kukkumist, üritasin mingi imeliku nipiga bäkki ja järsku oli mats ja maaühendus kaelaga, jõu. Võttis sita püksi peaaegu ja nüüd pole päriiis pikalt käinud. Tegelt suht kohe pärast kukkumist käisin, a siis ei julgenud midagi teha ja sinna paika ta jäi.

Kahju on sellest, et me neljakesi ei suhtle enam nii palju ja blogi ei oma enam sellist tähendust nagu ta omas enne. Vast soojad ilmad toovad meid üksteisele jälle lähemale ja see aasta on minu rahakott ka pihu paksem kui eelmine, seega pidusi palju vahele ei tohiks jääda. Midagi kindlasti jääb, a ma ei tea kah. Igatahes, ei kõva oli see blogibuum ja muud. Eks ma poole aasta pärast kirjutan jälle, vist.

You are so close, you are so far I don't know who you are

Brat!

Sai uus turva ligi võetud.

Sõbrapäev

Päev, kus tuleb võtta kõik oma parimad semud kaissu ja nendega päev läbi tripida. Teha neile head, viia šokolaadi ja igast muud kama. Olla sõbralik ja heatahtlik. Sellel päeval on väga palju armastust. Suudle oma lähimat poiss- või tüdruksõpra ja küll Sa näed, asjad liiguvad millegi enama poole. Täna, 14.02, saavad paljud lillekauplused ilmatu suurt tulu ja ka neilgi on pidupäev ja vähemalt pole müüjal igav passida päev läbi lillede keskel, sest täna viiakse suurem osa lilli minema ja makstakse pealegi veel. Punane värv, niiöelda armastuse värv, sobib väga hästi kõigile selga. Pange kasvõi punased sokid.
Põhimõte on oluline, GTL, ja ilusat, puhast ja meeleolukat sõbrapäeva, semud!

Kivilinn 25, grats.

Täna tegi siis terve kooli õpilased ja õpetajad koolile ühe ilusa kingituse. Ehk siis külmetasid oma 20 minti väljas, hoides kätest kinni ja edasi tagasi kõndides, millel ma erilist mõtet ei leidnudki. Passisime seal siis ja isegi Reporter oli kohal, ei mõista küll miks... Ja järsku mingi hetk paisati umbes 25 õhupalli õhku(hint:heelium) ja kästi lõuata nii, mis annab. Võtsime kohe ruupori ligi ja läks karjumiseks. Tuppa tagasi ja õppima. Palju õnne Kivilinn, woho.

Tartu Kivilinna kooli ilusad inimesed kehastusid inimketiks

Different story

Hellõu piipõl,
kuna serveriruumiga on lood nii nagu nad on, ei saa ma hetkel eriti pikka sissekannet lubada, aga erinevalt paljudest blogibuumi ajal loodud blogidest, oleme inimestele iga kuu vähemalt mõne rea lugemist pakkunud ning ka veebruar pole erand.
Pean kasutama jälle kulunud lauset:"Möödunud nädalad on olnud nii nagu ikka."- ehk siis tööpäevadel koolis ja nv'l üllaris. Siiski on ka mõned väikesed muutused toimunud. Viimasel ajal kulub igapäev mitmeid minuteid, kui mitte tunde, täisealiseks saamise üle mõtisklemisele. Loomulikult ei saa ka juhilubasi peast välja, sest vajadus Prisma parklas ketci tõmbamise ja Stati parklas musooni laskmise järgi on meeletu. Kooliga on seis PUPU, sest teadmisi ma see aasta veel omandanud vist ei ole. Lisaks olen tavalise Discovery channeli asemel Discovery ID'd vaatama hakanud ning sellega asi hetkel piirdub. Homme loodan kindlasti üllarisse ennast tõmmata ning fullshave on samuti plaanis. Davai stay fresh ja olge muskad ning laikige Team Wannabe videot @ Facebook!!!
Tundmatu videosalvestis:

Tänasest siis kõige vanem midavittu telekas.

The Godfather

1

Pean kurbusega tõdema, et ka minul on üks korralik vaheaeg seljataha jäetud, kuigi mõtted viivad ikka ja jälle mind tagasi vaheaega, pean ma nüüd siiski koolis käima nagu kõik teised. Mitte just kõik vaid noh ma jah, mis iganes, saate aru küll. Tänane esimene koolipäev möödus üllatavalt kiiresti ja väga igav ei hakanudki, aga võib olla oli see tingitud sellest, et mul oli viis tundi ja natukene enne ühte sain minema. Hommik oli vägagi üllatuste rikas. Esimene asi, mis mind üllatas oli ema kõne : "Poja, kas Sa oled üleval? " - "Mille jaoks ?" vastasin mina. Ema juba kurjal toonil : " Kas Sa ei mäleta, et pead kooli minema? " - kiirelt lõpetasin kõne, sest suure imestusega oli kell juba 7.40 ja mina bokserite väel voodis alles. Rahulikult tatsasin vetsu, et teha hommikused toimetused ja kikud puhtaks pesta, ise olles kindel, et jõuan vabalt bussi peale. Olles endaga hakkama saanud, väljusin vetsust, liikusin köögi poole, valasin kohv tassi ja kuna kohv oli külm, tahtsin ma seda otseloomulikult panna mikrolaineahju, aga mind tabas järjekordne kohutav üllatus, ahi oli puruks ja ei saanudki kohvi teha. Tegin paar kiiret arvutust ja jõudsin selgusele, et kui ma tahan uut kohvi keeta, jääb mul aega täpselt 1 minut seda juua ja siis kiiresti bussi peale joosta. Loobusin ideest keeta uus kohv. Suure kurvastusega pöördusin enda toa poole, ajasin riided selga ja vaatasin veits Käsnakallet, kes mingitel imelike asjaoludel ajab mind siiani naerma. Oli aeg minna bussi peale. Jõudsin korralikult bussipeatusesse ja juba tuli meie linna uued puna-valged limusiinid. Otsustasin minna 5 peale, lootes, et see on tühjem. Tegin kiire kõne Martenile ja rääkisin, et laseme esimese koolipäeva üle ja lähme parem batuudikasse kargama. Vastuseks sain jällegi verdtarretava üllatuse : "Erki, lähme teeme selle ajaloo kontrolltöö ära ikka". Ehmatusest toibunud, astusin bussi, ise mõeldes, kuidas saab olla täna juba töö. Vaikisin bussis kuni koolini ja koolimajja kõndides sain oma muret kurta Ullale, keda see loomulikult nii väga ei kottinud. Ega rohkem erilist koolis polnudki, nägin sõpra Kaarlit üle pika aja ja matas sai nagu ikka tauni pilguga õpetajat vaatatud ja niisama 45 minti ühe koha peal istutud. Aga nüüd tuleb ära minna rekka juhilube tegema.
Nägemiseni!

CABZ ARE HERE

Hello bitcheeees!
Kätte on jõudnud vaheaja viimased tunnid ning selle asemel, et hommikul kell 7 magama minna, tuleb jällegi ette võtta teekond kooli. Vaheaeg iseenesest möödus hästi ning teatrit sai päris korralikult. Viimasel vabal päeval, ehk siis eile, otsustasin, et hakkan muresid pudeli põhja matma ning loomulikult ei olnud ma ainuke, keda argipäeva probleemid vaevasid. Kuid enne klaaside kallale asumist, tuli mul külastada Tartu kaubanduskeskuseid, et pakkuda Ruudile riiete ostmisel nõu, sest nagu teada on:"kaks pead on parem kui üks". Siiski kahest peast seekord ei piisanud ning appi tuli võtta ka kolmas pea - Ženja Fokin, kes asus parajasti Tallinas. Pärast mitmeid pingelisi videokõnesi, suutsime õiged tooted välja valida ning asusime edasi peo otsingutele. Külajuttude põhjal teadsime, et keegi neiu peab Raadil oma sünnipäeva ning otsustasimegi sinna aega veetma minna. Ennem liitusime veel Sverrega, kellel olid samad kavatsused. Kui esialgu mõtlesime, et meie kohalolek on juba niigi suur kingitus ja miskit eraldi kinkima ei hakka, seisime siiski veidi ajapärast Rimi kassajärjekorras, näpuvahel kommikarp hinnaga 400-eur. Peagi olimegi sünnipäevalise ukse taga ning peale pikka koputamist, kuulsime luku keeramise häält. Uks ei jõudnud õieti avanedagi, kui korterist kostus juba valjult lause: "TE EI SAA SISSE!". Üritasime soliidselt olukorda lahendada, kuid adekvaatse diskusiooni asemel, kostusid tagataustalt põdrasambla joogiga liialdanud noormeeste suust ostekohesed küsimused nagu nt "Löön pudeli roosiks?" jne, millele positiivsete vastuste andmise järel midagi ei juhtnud. Lõpuks uks sulgus, jättes meid endiselt võitjateks, sest nemad jäid ilma meie seltskonnast, mitte meie nende omast. Edasi sai veidike linnas oldud ning olime parasjagu teel Annelinna, kui tuli teade, et härra Jäägri pool toimub mingit sorti üritus. Möll koosnes kahest lavast: main area, kus toimus põhi pidu ja mängis enamasti klubi muusika ning radio area, kus sai raadio Elmarit kuulata ning napsu saatel Erxi vanematega maast ja ilmast rääkida. Mõlemal laval sai umbes sama palju aega veedetud. Hommik hakkas tasapisi kätte jõudma ningi veidike peale kella 8't, lendas jalahoobi saatel main area uks lahti ning sisse astus vihane Erxi isa, kes andis meile 5 minutit lahkumiseks, kuna meie lärm häiris tema magamist. Mööduda jõudis umbes 30 sekundit, kui uks uuesti avanes ning Erxi isa astus veel vihasemana tuppa, olles lisaks häiritud sellest, et meil nii kaua aega läheb, kuigi ta oli äsja lahkumis ajaks andnud 5 minutit. Ajasime lõppude lõpuks riided selga ning tegime veel väikse tiiru Maximasse, mis oli juba pensionäridest pungil. Koju jõudes muretsesin voodi kõrvale klaasi vett ning jäin peale pea padjale asetamist insta magama.
Btw JS'i season 3 osasi ei jõua ära oodata ja olge tublid. Stay tuned!

Pilt tulevase Sündroom Records'i harva nähtavast omanikust, kes on omadega quantumis.